Teine rohekolmapäev keskendus keskkonnahoidlikele riigihangetele ja vesinikule

Eile toimus teine rohekolmapäev. Esinejateks olid Evelin Piirsalu, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI) vanemkonsultant ja Marek Alliksoo, Eesti vesinikutehnoloogiate ühingust.

Keskkonnahoidlikud riigihanked

SEI esindaja teemadeks olid keskkonnahoidlikud ja ringhanked, nende eripära. Samuti tõi Evelin näiteid hangetest ja millised on arengud nii Eestis kui Euroopas. Keskkonnahoidliku riigihanke ehk KHRH (inglise keeles “green public procurement” ehk GPP) eesmärk on juhtida turgu säästvamate kaupade ja teenuste suunas. Samuti nentis Evelin: “Igal meie hangitud tootel on selle olelusringi jooksul tohutu hulk erinevaid keskkonnamõjusid. Ühed võimalikud viisid, kuidas avalik sektor saaks kaasa aidata on soetades heitevabasid sõidukeid või nõudes puhastusteenuste osutajal ökomärgisega toodete kasutamist.” Vanemkonsultant tõi näited ka Euroopast, kus koolidesse oli toodud mahetoit ja renoveerimistöödel kasutatud taaskasutatud mööblit.

Oluliseks märksõnaks kujuneb vesinik

Eesti vesinikutehnoloogiate ühingu esineja tutvustas Eesti Vesinikuorgu projekti. Euroopa Liidu ja Eesti ambitsioonikas eesmärk saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus loob vajaduse märkimisväärselt kiirendada rohetehnoloogiate arengut ja kasutuselevõttu. Lähikümnendite üheks olulisemaks märksõnaks kujuneb vesinik, mis panustab rohepöördesse nt salvesti ja energiakandjana. Erinevate ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste ning ühingute pikaajalise koostöö tulemusel on Eesti jaoks järjest kindlamaks muutunud võimalus taotleda Euroopa Liidult ametlikku vesinikuoru staatust. See tagaks Euroopa kaasrahastuse, tunnustuse ja võimendaks riiklikke era-avaliku sektori investeeringuid ning muudaks Eesti rohepöörde eestvedajana atraktiivseks välisinvesteeringutele ja koostööle. Marek sõnas, et “Vesinikuorud hõlmavad enamasti üht linna või piirkonda, kuid Eesti Vesinikuorg arendab maailma esimest tervet riiki katvat vesinikuorgu. Arendusse on kaasatud kolm omavalitsust, Tartu Ülikool ja viis Eesti suurimat tööstus- ja energeetikaettevõtet.” Eestil on väga suur potentsiaal vesinikutootmisel ning oru moto on “nullist roheliseks”.

ESITLUSED  

Vesikuteemad pakuvad huvi paljudele Pärnumaa ettevõtetele ja organisatsioonidele. Võimalik on liituda ka vesinikuoru toetusrühmaga. Vesinkuoru strateegiaga saab tutvuda siin.

Järgmine kohtumine toimub 5. oktoobril, kus Sustinere asutaja ja partner Marko Siller teeb ettekande teemal: „Kuidas olla pankade, B2B klientide ja tarneahela partnerite silmis keskkonnahoidlik tegija?“. Lisainfo ja registreerimine SIIT.

 

Jaga:

Veel uudiseid

Pärnumaa Arenduskeskusega liitus uus inimene

Septembri algusest liitus Pärnumaa Arenduskeskuse meeskonnaga Saale Kivikangur, kes asus rahvatervise ja turvalisuse spetsialistina. Eelnevalt täitis selle töökoha ülesandeid Karmen Vesselov. Saalele on tervisliku eluviisi